• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,03%5 743,58
  • DOW 300,52%42 393,38
  • Nasdaq −0,36%18 125,35
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,03%5 743,58
  • DOW 300,52%42 393,38
  • Nasdaq −0,36%18 125,35
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 04.01.15, 09:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Odava naftaga võib harjuda

Analüütikud ütlevad, et madalat nafta hinda võib pidada uueks normaalsuseks, kirjutab Wall Street Journal.
Naftapuurtorn.
  • Naftapuurtorn. Foto: epa
Investorid ja tarnijad ütlevad, et nafta hindade kerkimist endisele tasemele ei ole oodata enne tänavuse aasta teist poolt, kuna USA naftatootmine kasvab ning üldine tootmine ületab nõudluse. Analüütikud ütlevad, et nafta tootmise ülekülluse vähendamine võtab mitu kuud aega. Tootjad vähendavad naftapuurimist aeglaselt ning tarbijad ei muuda oma harjumusi üleöö.
Analüütikud hindavad, et nafta hind võib alaneda veelgi, kuna aasta teises kvartalis väheneb talvise kütteõli nõudlus ning USA autoomanikud lõikavad odavast kütuse hinnast kasu.
J.P. Morgan Chase & Co globaalse naftastrateegia juht David Martin ütles, et teha on veel palju, et taastada energiaturu tasakaal. „Võib arvata, et oodata on veel lühiajalist hinnalangust,“ lausus ta.
J.P. Morgani hinnangul jõuab nafta hind oma madalaimale tasemele selle aasta esimeses kvartalis. 2015. aasta keskmiseks Brenti toornafta barreli hinnaks ennustatakse 82 dollarit, USAs keskmiselt 77,25 dollarit.
USA naftatootmine on alates 1986. aastast kõrgeimal tasemel seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. USA nafta import on kukkunud 10,8 miljonilt barrelilt päevas (aastal 2005) 7,5 miljonile barrelile (tänavu juunis). See paneb naftatootjad omavahel võistlema, et müüa varem USAsse läinud nafta teistele turgudele, peamiselt Aasiasse.
Suvel hakkas nafta hind kiiresti kukkuma ning mitmed analüütikud ja kompaniid soovitasid OPECil nafta tootmist vähendada. OPEC vastas üleskutsele eitavalt ning see pani hinnad veelgi langema. 
OPEC käib alla?
Aastaid on nafta hind olnud võrreldes teiste turgudega olnud vähem volatiilne ning selle põhjuseks peetakse peamiselt OPECit. Nüüd on hakanud analüütikud küsima, kas organisatsioon hakkab oma jõudu minetama.
Teisalt nähakse OPECi tegevust ka vastupidiselt positsioonilt. Mõned analüütikud on arvanud, et kuigi järgmine kohtumine on planeeritud juunikuusse, võidakse kriisikoosolek kokku kutsuda oluliselt varem.
Naftatootjad on aga otsustanud, et pigem vähendavad nad investeeringuid uutesse nafta puurkaevudesse kui sulgevad olemasolevaid. See tähendab, et nafta tootmise aeglustumine võtab kauem aega. Kuna nafta puurimine on muutunud kuluefektiivsemaks, võimaldavad tehnoloogiad kasumit teenida isegi praeguste naftahindade juures.
Mis puutub aga nõudlusesse, siis suurenenud naftatootmine võimaldab elavdada maailmamajandust. Tarbijad kulutavad vähem raha kütusele ning see võimaldab tarbida rohkem teisi tooteid. Siiski peab märkima, et aastate jooksul on inimesed muutnud säästlikumaks ning samuti on vähem „janused“ nende autod.
Nafta hind võib aga taas kõrgele tõusta kas geopoliitilise sündmuse valguses või seoses OPECi otsusega. Enamik turuvaatlejaid leiab, et nafta hind taastub 2015. aasta teises pooles, mil nafta pakkumine ja nõudlus jõuavad tasakaalu. Seda aega, kus nafta hind võiks olla umbes 100 dollarit barreli kohta, võib analüütikute hinnangul oodata aga aastaid. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele